põhjusena välja ka käitumuslikud (behavioural) tegurid. Samas on käitumuslike teguritega seonduvat vahel nendele neljale hoopis vastandatud. Nii näiteks leidis Sterman (1989), et piitsaefekti põhjustab tarneahela lülide ebaratsionaalne käitumine ning oluliste tegurite valesti tõlgendamine, samas kui Lee et al (2004) mudeli kohaselt on tarneahela lülide käitumise 4 mootoriks ratsionaliseerimise ja optimeerimise püüe. Täpsemalt: Stermani (1989) järgi on piitsaefekt põhjustatud eelkõige selle poolt, et tarneahela osalised tellivad aina rohkem ja rohkem, arvestamata varasemalt tellitud kaubakoguseid, mis ei ole veel nendeni jõudnud, vaid on alles nende poole teel. Lee et al (2004) väidavad aga, et piitsaefekti põhjustab hoopiski tarneahela osaliste käitumine, mis on küll ratsionaalne, kuid ebapiisava nõudlusalase info tingimustes ei too
Intelligentsuse mõõtmine toimub testide abil, kus lahendada tuleb erinevaid analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. 115. Millal ja milleks loodi esimesed intelligentsuse testid? Esimesed intelligentsustestid olid mõeldud eristamaks lapsed, kes saavad kasu tavapärases koolis õpetamisest, nendest, kes vajavad eriharidust. Esimese intelligentsustesti autor oli 1904 aastal prantslane Alfred Binet. 1916 aastal täiendas Stanfordi Ülikooli professori Lewis Stermani Binet testi intelligentsuskoefitsendiga IQ, mille tulemusena sündis Stanford Binet test. 116. Mida ennustab IQ eelkõige? Esialgselt tähendas IQ vahet kronoloogilise vanuse ja vaimse vanuse vahel, mis väljendati valemiga: IQ= vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Kronoloogiline vanus * vanus aastates. Tänapäeval on IQ tähendus muutunud. See on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järele proovitud vaimsete võimete testis
annaabi.ee 
