AY Kungla Eugeenika Selts
steriliseerida 14 ja Tallinnas 17 inimest. Enamiku moodustasid naised, mehi oli 6. Tartu
komisjon soovitas steriliseerida 10 ja Tallinna komisjon 11 inimest. Neist 21 steriliseeritust
olid kaks mehed.
Üks steriliseeritud naisest kaebas otsuse enne selle täideviimist riigikohtusse edasi, kuid jäi
kaotajaks. Edaspidiste steriliseerimiste kohta on andmeid vähe, kuid asjaga siiski tegeldi.
Seda kinnitab 1939. aasta juuli Politseilehe lausekatke "...ka järgnevatel aastatel oli
steriliseeritute arv väike". (Kesküla)
Kallingu andmetel mingit arvestatavat diskussiooni steriliseerimise eetiliste ja meditsiiniliste
külgede üle Eestis ei tekkinudki. "Kas küsimus oli Eesti teadlas- ja arstkonna küllaltki
üksmeelses suhtumises bioloogilisse determinismi (väike ühiskond ning vähe
teaduskoolkondi ning üldine saksa teaduse mõju /.../) või saabunud vaikiva olekuga, on
praegu veel vara öelda," nendib ajaloolane.
Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni
annaabi.ee 
