Veinpunane pilvik Russula vinosa Tuhmuv pilvik Russula decolorans Vahapilvik Russula puellaris Habras pilvik Russula fragilis Ere pilvik Russula xerampelina Lõhnav pilvik Russula grata Russula betularum Russula sp. Sgk Stereum Lehviknahkis Stereum subtomentosum Karvane nahkis Stereum hirsutum Selts Theleporales Sgk Bankeraceae Kuld-kübarnarmik Hydnellum aurantiacum Pruun kübarnarmis Hydnellum ferrugineum Pecki kübarnarmik Hydnellum peckii Mugul-põdramokk Sarcodon glaucopus Selts Thelephorales
mardikate hulka kuuluv punane keerukärsakas (Apoderus coryli), mähkurite hulka kuuluvate liblikate röövikud, samuti keerukoide (Gracillaria sp.) vastsed. Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav ebatuletael (Phellinus igniarius), milline saadakse vegetatiivselt uuenedes emapuult pärandina kaasa. Mädanik areneb puudel kiiresti 30....40 aasta vanuselt, hukutades nad 50....60 eluaastaks. Lamapuidul kasvavad lehviknahkise (Stereum subtomentosum) viljakehad, surnud tüvedel sirguvad lepapässiku (Inonous radiatus) poolringjad viljakehad. Kevadel aprillis võime lepikute alt leida arvukalt erepunase sisemusega kausikujulisi hariliku (Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S. coccinea) lehtereoslaid. Halli lepa nimetamisega seostub meile kaunivärviline lepatriinu, punakaspruuni rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning
annaabi.ee 
