Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
venekeelne (ja muuseas toodi eeskujuks Valgevenet, kus kogu programm ja elu
venekeelseks muudeti), siis Slutsk tõestas ära, et Eestis raadiokuulaja kaugeneb oma
raadiost ja hakkab pahasid kapitaliste kuulama, kui ei tee teist programmi, mis sai
nimeks Vikerraadio (1967). Sellele järgnesid juba raadio meelelahutussaadete
toimetuse rahvast innustavad ettevõtmised, raadiomängud jne. Kavva tulid
kesköösaated, kergemat muusikat. Stereoraadiokatsetusi alustati samuti mõne aasta
pärast. Kultuuri- ja kirjandussaated hoidsid kuulajaga lähedast sidet, kutsudes esinema
nimekaid kultuuritegelasi ja kirjanikke. Raadiost sai taas rahvusliku kultuuri kandja.
1980. a septembrikuus toimunud jalgpallimats raadio- ja teletöötajate vahel kasvas üle
protestilaineteks, mis sünnitasid "40 kirja". Uue venestuslaine surve oli tuntav. Eestis
olid olud ajakirjanduses kauem umbsed kui näiteks Venemaal, kus Gorbatsovi