Iseloomu bioloogiline põhi
püütud seletada nn. külmunud õnnetuse (ingl. k. frozen accident) teooria abil. Teiselt poolt on
geneetiline kood jälle küllalt optimaalne kodeerimaks võimalikult väheste vigadega kõiki 20
aminohapet. Järelikult ei saa ta olla päris juhuslik "õnnetus". Geneetilise koodi päritolu on
3
üritatud seletada ka mitmete muude hüpoteesidega. Näiteks on stereokeemilise
modelleerimisega näidatud nukleiinhapete koodonite ja aminohapete vahelist sobivust (koodi
stereokeemilise sobivuse teooria). Paraku ei ole sellele hüpoteesile katselist kinnitust saadud.
Eesti teadlaste poolt on esitatud geneetilise koodi funktsionaalse aluse hüpotees, mis põhineb
koodonite ja aminohapete funktsionaalsel tasakaalustamisel. Ka see hüpotees on jäänud
katselise tõestuseta. Ei jää üle muud, kui tõdeda, et eluteaduse seisukohalt väga oluline
annaabi.ee 
