presentation of some philosophical issues I consider essential to competence in the field. Since around 1980, some philosophers of language have taken a turn toward the philosophy of mind, and some have engaged in metaphysical exploration of the relation or lack thereof between language and reality. These adversions have captured many philosophers' interest, and some fine textbooks have focused on one or both (for example, Blackburn 1984; Devitt and Sterelny 1987). But I have chosen otherwise. Whatever the merits of those sorts of work, I have not found that either helps us sufficiently to understand spe- cifically linguistic mechanisms or the core issues of philosophy of language itself. This book will concentrate on those mechanisms and issues. (Readers who wish to press on into metaphysics or philosophy of mind should consult, respectively, Michael J. Loux's Metaphysics and John Heil's Philosophy of
Kasutust ei saa uurida sisekaemuse teel ja tähenduse komponenti kasutuses on väga keeruline uurida ka empiiriliselt. Kuidas näiteks teha objektiivselt, st millegi muu kui inimeste keeletaju põhjal kindlaks, millised sõna saarlane kasutusjuhud korpuses viita- vad Saaremaa elanikule ja millised suvalise saare elanikule? • Keelefilosoofidest pakuvad üsna inimkesksele lähenemisele tuge ka näiteks Devitt ja Sterelny (1999). Sügisel 2012 Tartus käies vastas Michael Devitt küsimusele semantilise tähenduse olemuse kohta pärast üllatavalt pikka mõtlemist (nagu see polekski ammuesitatud küsimus), et semantiline tähendus on piisavalt väljakujunenud konventsioon. Nii- suguse määratlusega on muidugi lihtne nõustuda, aga sel juhul ei erine semantiline tähendus mingilgi huvitaval viisil konventsioonist, nt ei kuulu ta keelendi omaduste hulka ega
annaabi.ee 
