Eesti taimkate
perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari, kaski või mände. Põõsarinne hõre
või keskmise tihedusega. Rohurinne ja samblarinne sarnased jänesekapsa kkt.-le.
Raie mõju metsale
Raie tagajärjel muutuvad metsas valgustingimused, samuti mulla- ja mikroklimaatilised
tingimused. Temperatuuri ajaline kõikumine suureneb, samuti suureneb hiliskülmade oht, mis
mõjutab metsa uuenemise kiirust. Taimestikus hakkavad vohama kõrrelised (niidustumine,
stepistumine, väga kuivades tingimustes nõmmestumine). Liigniisketes paikades
intensiivistub soostumine. Hakkavad domineerima need liigid, mis enne kasvasid seal
allasurututena. Juurde tulevad mitmed lämmastikulembelised liigid. Äärmuslikes
kasvukohtades on muutused väiksemad.
Loometsades toimub raie tagajärjel niidustumine. Kuna seal on liiga kuiv ja valge, on
äärmiselt raske uuesti metsastada.
Nõmmemetsades suureneb kanarbiku ja kõrreliste osatähtsus.
Palumetsades - kuivemates, pohla kkt
annaabi.ee 
