juurde, haaras ta käest ja tormas välja, lubades mitte kunagi naasta. Oma lubadust ta ka täitis. Pärast seda õhtut sai kahest naisest lähedased sõbrad. Kui Barker oli pankroti äärel pakkusid Grace (kellest oli saanud juba Monaco printsess) ja tema abikaasa Rainier rahalist nõustamist ja villat. Printsess julgustas ka Josephini naasma esinemise juurde ja isegi rahastas Barkeri triumfilist tagasitulekut 1975. aastal. Surm 13.septembril 1982 sõites oma tütre Stephaniga maakodust Monacosse, sõitis printsess Grace,52, alla mäest. Printsess Grace tõmmati autorusust elusana välja, aga tal oli tõsised vigastused ja ta oli teadvuseta. Grace suri järgmisel päeval ,,The Printcesse Grace Hopital Centre-is", teadvusele tulemata. Kuigi meedikute arvates võis õnnetuse põhjustada printsess Grace'i ootamatu ajuverejooks, hakkasid kohe levima kuulujutud, et roolis oli hoopis noor Stephanie. Kõmu kohaselt läksid Grace ja Stephanie vahetult enne õnnetust riidu
Keisrinna Maria Theresia jätkas ka siis abieluprojektide koostamist, kusjuures kõige tähtsamad olid dünastia huvid, armastus sellise liidu juures olid vaid plussiks. Maria Theresia tegeles ka teiste oma laste abieludega manipuleerimisega, pidades silmas eelkõige dünastia kasu ning hoolimata laste tunnetest. Keiser Franz Stephan suri samal aastal, mil abiellus tema poeg Leopold. Keisrinnale mõjus see rängalt. Abielust Franz Stephaniga tõi Maria Theresia ilmale 16 last, kellest 10 elasid vanematest kauem. Josephist ja Leopoldist said Saksa-Rooma riigi keisrid, Ferdinandist sai Austria-Este dünastia rajaja. Noorim poeg Maximilian Franz sai Saksa ordu kõrgmeistriks ning Kölni viimaseks kuurvürstiks. Maria Theresia vanim poeg pälvis oma käitumisega omale nimeks Joseph Tõrges. Pärast Franz Stephani surma nimetas Maria Theresia Josephi kaasvalitsejaks. Kohati olid neil valitsemise samad vaated aga samas