Suitsetamise kahjulikkus
Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate
emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel.
Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte
siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on
raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse
jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk
stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud
kokkutõmbed (spasmid). Nendega kaasneb terav valu rinnas, nõrkustunne ning
surmahirm. Rinnaangiin ehk stenokardia läheb sageli üle südame raskeks
kahjustuseks - südamelihase ehk müokardi infarktiks. Teine suitsetajatele tüüpiline
haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel
üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne