15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3. Iga toiduahel algab .................... ehk .................... . 4. Laia areaaliga liigid on näiteks .................... ja .................... . 5. .................... ehk eluslooduse mitmekesisus on kui loodusrikkus, mida tuleb säilitada. 6
* Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks. * Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Eurühaliinne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes. * Stenohaliinne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes. Populatsioon * Populatsiooniks ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi kogumit teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon.
tugev vihmasadu). 1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp. Suhtes stenotermne (külmas vees)- jõeforell; eurütermne (nii soojas kui külmas)- ahven. Soolsuse suhtes stenohaliinne (ei esine meres)- järvekarp; eurühaliinne (nii magevetes kui ka Balti meres)- keeristigu. -fiilsed e. fiilid (midagi eelistavad liigid)- nt. termo-, krüo-, halo-, reofiilid (sooja-, külma-, soola-, voolulembesed liigid). -foobsed e. foobid (midagi vältivad) -biondid (ainult mingites kindlates tingimustes elavad),nt. hüdrobiondid (vees), termobiondid. Mõned liigid (nt. harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes,
annaabi.ee 
