Põhjamaade ajalugu
Rootsi XI-XIII saj
Orjade arv väheneb, neid vabastatakse ja tihti loovad just nemad uusi
asundusi.
Tekivad juurde uued linnad, kuid linnade tähtsus tervikuna on veel väikene.
Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned.
Areneb kaubandus ( eriti XII saj)
Rootsi XI-XIII saj
XII saj algul on piiskopkonnad Skaras, Linköpingis, Eskilstunas, Strängnäsis,
Västeråsis ja Sigtunas.
Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses.
Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute
suguvõsa vahel.
Rootsi XI-XIII saj
Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad
omale suure sõltumatuse.
Samal ajal kasvab kiriku võim:
1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma
paavstile maksu.
1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop.
annaabi.ee 
