LÄÄNE FILOSOOFIA
(olemas). Teadmise tõsikindluse annab Descartes'i arvates matemaatiline korrektsus.
Descartes uskus, et maailmal on üksnes kaks asja: res cogitans (mõtlev asi) ja res
extensa (ulatuv asi). Neid ühendab jumal (n.-ö. matemaatikust kõiketeadja). Descartes'i
dualistliku maailmavaate taga on seega monism. Descartes kindlustas Platonist alguse
saanud teadmise KINDLUSE (ingliskeeles CERTAINTY) uskumust. Ilya Prigogine (1917
2003) aga kirjutas koos prantslannast filosoofi Isabelle Stengersiga raamatu ,,The End of
Certainty" (,,Kindluse lõpp"), milles teadmise kindlus on kahtluse alla pandud isegi
täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses).
GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716)
Ratsionalist.
LEIBNIZI MONAADIDE TEOORIA
Peateos ,,Monadoloogia".
Leibnizi filosoofia keskne mõiste on MONAAD. Monaadid on iseseisvalt eksisteerivad
vaimsed substantsid. Nende vahel puudub vastastikune toime. Leibniz: ,,Monaadidel ei ole
aknaid ...". Uskus, et kogu maailm on ette ennustatav