Maailmakirjandus IV
Hardyle
näiteks heidetakse ette et kui ta teaduse valdkonda läheb (nt observatooriumi) siis et ta seda elu ei tunne ning see ei
ole realistlik. Realism on imbunud igale poole, on olemas nii raamatus, kriitikas kui lugejas. Lugeja tahab väga
realismi saada (nt ka tänapäeval ,,Kodu keset linna" tahetakse samastuda tegelastega).
Siia lisandub ka naturalism. Mida sajandi lõpu poole, seda rohkem muutub realistlik romaan stendhalilikuks, st
hakatakse realismi otsima hingeelust. Ka teaduslikus plaanis hakatakse inimpsüühikat rohkem uurima, varem oli
Jumal see kes psühholoogilist telge kontrollis. Kuid selles inimeste ühiskonnas tekkis huvi mis inimese peas toimus,
ja nii hakatigi seda uurima.
Tänapäeval oleks Charles Bovaryl teatud asju tehest võimalik vältida armastusse suremist. 19. sajandil oli
tundekultus ja tunded võisid lüüa üle pea nii et inimene suri ära. Selle sajandiga võrreldes on väga erinevad
annaabi.ee 
