Läti ajalugu
üldreeglina hiljem ka rahvuslikus liikumises.
Kirjasõna levik. Lätikeelse kirjasõna puhul tuleb alustada tõdemusest, et 18. saj algus oli päris
nutune. Rootsi ajal oli hakatud midagi välja andma – kiriklikke tekste kuni Piiblini välja, aga Suure
Põhjasõja ajaks see traditsioon enam-vähem katkes. Üksikutel juhtudel siiski midagi ilmus:
piiblijutukeste kogumikud, jutlused (mõeldud pastoritele).
Rajajaks, edendajaks, kõige olulisemaks tegelaseks – Stender. Nimetatud ka Vanaks Stenderiks,
sest ka tema poeg oli hiljem talurahvakirjanik. Rahvuselt baltisakslane, saanud hariduse Halles,
hakanud huvi tundma läti keele vastu.
Tõlkis rahvapärasesse läti keelde mitmeid piiblilugusid. Järgmine samm – ilmalike asjade poole
pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku,
valis välja, publitseeris. Selle juurest järgnev samm – hakkas ise kirjutama lätikeelset luulet ja
kunstmuinasjutte ja neid avaldama.