Nimetu
hakanud põldu harima, seekord Liivimaal. Võramentsid olid vabastatud koormistest,
töötasid enda huvides. Kõige rohkem oli neid Tratu Starovskonnas. Valdavas osas
poolakaid aga ka teisi sh eesti a lätipäraseid nimesid .II grupp olid haidukid, kes olid
endised sõjaväelased, pidid riigile maksma mõõdukaid koormisi. Kui puhkeb sõda ja ta
peab sõtta minema, siis ta vabastatakse koormistest. III kategooria olid kasakad, kes
aaharimisega suurt tegeleda ei saanud. Piid jätkama stavrosti teenimist, kasut rataväe
käskjalgadena.
Poola ajal tp pärisorjuslik seisund tugevnes ( mõisnikud said kohtuvõimu). Ka riigitp olid
pärisorjad, kuid nende aladel kontroll nõrk. Riigi tp olid suuremad liikumisvabadused,
tulenes kontrollinõrkusest. Said liikuda oma stavrosti piirkonnas. Ka nende koormised
olid reguleeritud, eramõisades ei olnud. Tp jooksid nii ida kui ka põhja suunas.David
Hircheni Maaõiguse visand, tahtis tp pärisorjuslikku seisundit fikseerida. Võrdles
annaabi.ee 
