Keskaeg - Poliitiline ajalugu
keskvõim toetus hertsogite ja feodaalide võim suurenes. Samal ajal sai Kirikuriik ja
paavst Saksamaa alt sõltumatuks.
Sacerdotium ja imperium. Sacerdotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst);
imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt
ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja, lõpptulemuseks oli
ilmaliku võimu ülekaal.
Welfid ja Staufenid. Welfid oli Baieri vürstisuguvõsa, kelle käes oli ka Saksimaa,
sõdisid Staufenitega võimu eest Saksamaal, ainuke Welfi soost keiser Otto IV valitses
(1198-1218). Staufenid olid keisriteks (1137-1208 ja 1208-1254). Sisevõitluse ja
keskvõimu nõrkuse tõttu suurenes tunduvalt hertsogite võim, Saksamaal hakkas
tekkima feodaalne killustatus. Staufenite aegse Saksamaa suur territoriaalne ulatus oli
tingitud ebaõnnestunud sisepoliitikast, mistõttu keisrid suundusid välisvallutustele.
Staufenid allutasid keisritena kogu Itaalia. Samas tegeles aadel (Welfide juhtimisel)
annaabi.ee 
