Keemiatehnika alused
nn. kolm ülesannet: sisemine, mis käsitleb fluidumi voolamist torude või kanalite sees,
välimine, mis käsitleb tahke keha liikumist fluidumis, ning segaülesanne, mis käsitleb
vedeliku liikumist läbi tahke materjali kihi.
3.4.1 Fluidumi voolamine
3.4.1.1 Põhimõisted
Fluidumi liikumist saab jagada kaheks liigiks. Esimene nendest on mittestatsionaarne
voolamine, s.t. selline voolamine, mille puhul fluidumi liikumine sõltub mitte ainult
geometrilistest parameetritest, vaid ka ajast. Statsionaaarne voolamine, omakorda, ajast ei
sõltu.
Fluidumi liikumisel iga selle punkt liigub oma kiirusega. Kui liikumine toimub nt. torus või
kanalis, kiiruste jaotust selle ristlõikes nimetatkse kiiruste profiiliks. Seetõttu praktikas
kasutatakse keskmise voolu kiiruse mõistet; seda tähistatakse kreeka tähega . Voolamine
võib olla kas vabavoolamine, mis toimub raskusjõu mõjul, ning survevoolamine, mis toimub
välisjõu toimel.
annaabi.ee 
