Palus luba emigreerumiseks Kiri Stalinile koosnes üheteistkümnest osast ,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga." ,,Ma pöördun siinkohal Nõukogude Liidu humaansuse poole ja palun lasta suuremeelselt vabadusse mind, kirjanikku, kes ei saa olla kasulik siin, oma isamaal." Bulgakov polnud soovides täielikult kindel, ta palus end võimaluse korral tööle suunata rezissöörina, statistina või lavatöölisena Suure üllatusena helistaski Stalin Bulgakovile isiklikult tagasi määrates ta lavastajana tööle Moskva Kunstiteatrisse Bulgakovil paluti kirjutada näidend Stalinist endast `'Batumi" ei jõudnud iialgi lavale Suurt juhi koht ei ole teatrilaval, ta ei tohi lausuda väljamõeldud sõnu ega käituda väljamõeldud maneeri kohaselt Stalin, mees kelle arvamusega arvestati Stalin ei suhtunud intelligentsetesse inimestesse hästi Romaan ,,Põgenemine" keelati Stalini poolt
hea näide, see taandab linna struktuursuse nii välises kui sisemises mõttes, linn ja selle elanikud hakkavad elama oma elu, mida ei ole võimalik planeerida, kavandada. Siin kajastub kujukalt positivismi ja progressi kriis. Probleemikäsitluselt ja positsioonilt sarnaneb Unt siin vast kõige enam Camus'ga, eksistentsialistliku arusaamaga inimese võõrandumisest, samal ajal sarnaneb see poststrukturalistlikule käsitlusele. Unt ei ole autorina surmtõsine, statistina näitab ta statistika tähtsusetust inimese elus, inimliku õnne leidmisel, ta on oma rollis nähtavalt irooniline. Niisiis, kasutades positivistlikke võtteid naerab ta tegelikult nende üle. Tiit Hennoste meelest on Unt "alati olnud ühiskonna seismograaf ja prohvet, ühiskonna psühholoogilise seisundi keskme täpne registreerija, õhus hõljuva peegel." (Hennoste, 1993) Jaan Undusk tähistab Undi subtiilset inim- ja keskkonnaanalüüsi mõistega
annaabi.ee 
