Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Ent viimasel ajal on
hakanud välja rändama ka põlisrahvastikku kuuluvad noored. Rahvastikuprotsessidega kooskõlas olevat
sisserännet, eelkõige väliseestlaste ja ida-eestlaste tagasipöördumist, takistab Eesti halb majandusolukord
ja iseseisvuse ebakindlus.
Tulnukate väljaränne Eestist oli väga suur paari aasta jooksul peale taasiseseisvumist ja vähenes
siis tunduvalt. Kahjuks selle kohta täpseid andmed puuduvad, sest inimesed harilikult ei teata riigi- ega
statistikaasutustele, kui nad lahkuvad Eestist Euroopa liidu maadesse. Tegelik lahkumine saab ilmseks alles
rahvaloendustel. Näiteks näitas 2000. aasta rahvaloendus, et Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse on
lahkunud 20-25 tuhat inimest rohkem, kui jooksva statistika põhjal arvati. Arvatust suurem on olnud ka
eestlaste ning tulnukate väljaränne lääneriikidesse. Selles viimases rändevoolus ei ole põlis- ja
tulnukrahvastiku vahel enam olulist erinevust
annaabi.ee 
