"Sissejuhatus kasvatusteadusse"
ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise
ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning
mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja
teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks).
Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja
informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt:
lastega perede tüübid, laste arv peredes, lahutatud perede lapsed), Soome riiki kasvatus- ja
haridussüsteem (struktuur sõnades ja skeemis), hariduse majandamine. Näiteks, öeldud, et
õpib iga päev üle miljoni soomlase, peamine hariduspoliitiline suund on suurendamine
koolide isemajandamist jne.
Seejärel arutletakse selle üle, mida õieti tähendavad kõigile tuttavad terminid kasvatus,
koolitus ja õpetus, areng ja õppimine. Neid peetakse kasvatusteaduse keskseteks