Eesti loodusgeograafia konspekt
Aluspõhja settekivimid
on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi
Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4
m langust 1 km kohta)
settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis
(Ruhnul 770 m). Valmiera-Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite
joonis Eesti lõikes
Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud
Vendi ladestu
· Vanim statisgraafiline üksus
· Kõige vanem settekivim
· Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis
· Enamasti pinnase all
· Matsalust siia poole ei esine
· Setendid Eestis ei paljandu
· Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad
· Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega
· Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust
Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse.
Kambriumi ladestu
annaabi.ee 
