allikaid. NB! Kvantitatiivselt arvesse võtta tuleb neid määramatuse allikaid, millel on märgatav kaal. Määramatuse esitamisel kasutataksesoovituslikult järgmisi tähistus: u(...) – määramatus standardhälbe tasemel (sulgudes antakse suuruse või hinnangu tähis, mille määramisega on tegemist, näiteks u(m) väljendab massi määramatust. u A – määramatuse A tüüpi hinnang, mis saadakse mõõtmiste seeria(te) analüüsi teel stataistiliste meetoditega. u B – määramatuse B tüüpi hinnang, mis tugineb muudele infoallikatele, mitte aga mõõtetulemuste statistilisele analüüsile. (mõõteriista klassist tulenev) u c – liit(standard)määramatus, enamikel juhtudel u C = u A 2 u B 2 U – laiendamääramatus U=k(P)u C , kus k(P) on kattetegur, see tähendab arvtegur, mida
allikaid. NB! Kvantitatiivselt arvesse võtta tuleb neid määramatuse allikaid, millel on märgatav kaal. Määramatuse esitamisel kasutataksesoovituslikult järgmisi tähistus: u(...) – määramatus standardhälbe tasemel (sulgudes antakse suuruse või hinnangu tähis, mille määramisega on tegemist, näiteks u(m) väljendab massi määramatust. u – määramatuse A tüüpi hinnang, mis saadakse mõõtmiste seeria(te) analüüsi teel stataistiliste meetoditega. u – määramatuse B tüüpi hinnang, mis tugineb muudele infoallikatele, mitte aga mõõtetulemuste statistilisele analüüsile. (mõõteriista klassist tulenev) u – liit(standard)määramatus, enamikel juhtudel u = U – laiendamääramatus U=k(P)u , kus k(P) on kattetegur, see tähendab arvtegur, mida kasutatakse liitstandardmääramatuse korrutustegurina laiendamääramatuse saamiseks usaldatavusega P. k=1, kui P=68% k=2, kui P=95% k=3, kui P=99%
annaabi.ee 
