Uurimistöö laserid ja nende kasutamine
ilma et elektronid seejuures mingit energiat kiirgaksid. Tavalises, ergastamata aatomis ringleb
välimine elektron oma madalaimal statsionaarsel orbiidil. Kui aatomile mingil moel(kas siis
osakeste soojusliikumisest tingitud põrke tagajärjel või kokkupõrkel elektriliselt laetud
osakesed või ehk valguskiirguse arvel)energiat juurde anda, läheb välimine elektron üle
energeetiliselt kõrgemasse ergastatud olekusse, millest ta reeglina veidi aja möödudes langeb
tagasi stasionaarsesse põhiolekusse, kiirates lisa energia footonina. Paljude mooduste hulgas
elektron suurema energiaga olekusse siirda on üks, selleks on fluorestents. Vastava
lainepikusega valgus tõstab elektroni põhiolekust välja, kuid elektron pöördub sinna valgust
kiirates ruttu tagasi.
Tavalistel tingimustel tingimustel, juhul kui fluorestsentsi kutsub esile aine kiiritamine
valgusega, ergastatakse kõrgemasse olekusse ainult tühine murdosa valgustavata aine
aatomitest
annaabi.ee 
