Maateaduse alused I kordamisküsimused
millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga.
Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini.
Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades nn parasiitkoonuseid, mis
toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausisarnane kraater.
Maailma kuulsaim slakikoonus on ilmselt Parícutin.
18
Startovulkaanid: gaasiderikka (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid. Järsunõlvalise
vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid. Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed
laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid.
78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil.
Magma tõuseb piki lõhet- tekivad laialdased laavakatted-basaltide platood. Aja jooksul asendub piklik
annaabi.ee 
