Loskutov ja kolmikhüppaja Kaire Leibak olidki ainsad, kes EMi normi täitnud veerandsajast Eesti kergejõustiklasest suurvõistlustest kõrvale jäävad. Leibak soovis EMi asemel keskenduda kohe varsti Pekingis algavateks juunioride MM- võistlusteks. 2 Vanim meister Eestist Muidugi võib alati loota üllatajatele ja siin on Eesti n-ö must hobune Ksenija Balta. Seitsmevõistluses 6180 punktiga edetabelis 19. kohal asuv neiu on oma viimaste startidega sedavõrd palju positiivseid emotsioone (kas või rekordjooksud 100 ja 200 meetris) pakkunud, et miks mitte oodata uut sähvatust ka Göteborgist. Enamiku Eesti võistkonna liikmete jaoks kujuneb EM siiski heitluseks iseendaga, kus eesmärgiks peaks olema oma tavatulemuse tegemine suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini küündinud, EMile alaliidu poolt välja viiakse. Eestil on Göteborgis au hoida enda nimel ka vanima Euroopa meistri tiitlit.
Võistlustele ei tasu kindlalt ettevalmistamata minna, kuid treeneri töö on teha võimalikuks oma õpilase võistlemine, kui ta soovi selles suunas näitab. Teisalt tuleks võistluste korraldusliku poole pealt harrastussporti ja sportlasi väärtustades neile mõeldud võistlussõitude paigutust arengukavas ümber vaadata. Toetades nende motiveeritust ja võimalust tunnustusele võiksid ka harrastajate sõidud toimuda päevasel ajal, kas vahelduvalt või paralleelselt saavutussportlaste startidega, kus oleks võimalus pealtvaatajatel neile kaasa elada. Praegu on võistlustel harrastajate klassid väga vara hommikul või üpris hilja õhtul, mis tähendab enamjaolt vähese publikuga võistlemist. Paremal juhul võiks harrastajatel olla eraldi klassid mitmetel võistlustel, kus on sisse toodud ka raskemad sõidud ning osaleksid saavutussportlased. Seda enam kui jagatakse ka tunnustust parematele harrastajatele, näiteks auhinnatud parim harrastussportlane, eraldi punktiarvestus klubidele
annaabi.ee 
