Nimetu
Tulijaid olid vähe, eriti vähe tuli maale.
Need, kes maale läksid, anti kasut pool adramaad
Tartu piiskopkonna võtab kuningas endale lauamõisaks. Kuninglik mõisa, mida alguses
nim tartu kolooniaks. Kuninglik otseselt midagi sealt ei saa, kõik tulemused lähevad
riigikassase. 1582-1588 a see kehtib, kuni tartu muutub starovskonnaks. Starostid, kes
siia asuvad on poola või leedu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased. Isiklik osa oli
vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu,
Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel
Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas
starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki.
Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha.
Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks