Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
sõjavägede ülemjuhataja; rahanduse ja majanduse juht, finantsmeister.
Kuninga asetäitjaks Liivimaal oli asehaldur ehk administraator, kelle otseseks
ülesandeks oli sõjaväe juhtimine. Administraatori kõrval oli ka teisi ametnikke
nagu revidendid, kes koostasid katastri andmeid. President- ehk
vojevoodkondade eesotsas olid presidendid ehk vojevoodad, kes täitsid
poliitilisi, maksustamise jm ülesandeid. Vojevoodkondade allüksuste ehk
kastellaankondade eesotsas olid kastellaanid ehk starostad. Nad olid kohaliku
riigivõimu esindajad ja sõjaväelised ülemused. Ülesandeks oli maksude
võtmine, riigiasjade haldamine, korra alalhoidmine. Neile allusid veel
riigimõisate valitsejad, relva ja suurtüki parandajad, tööülevaatajad ja kupjad.
Talupoegadel oli oma esindaja- vardja, kes oli vahemeheks talupoegade ja
kõrgema ametkonna vahel.
Kohtupidamine. Linnades jäi püsima senine kohtupidamise kord. Igas
presidentkonnas oli maakohus, milles arutati tähtsamaid tsiviilasju. Maakohtu