Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis
on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300
eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m
paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra,
loomadest kitsi ja lambaid.
Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa
selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr).
Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas,
Bulgaarias, Rumeenias.
Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna
vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul
üsna jämedakoeline, aja jooksul muutus see pareminitöödelduks, hakati maalima.
Körös on kultuuri Ungaris levinud haru, nimi Körösi jõelt
annaabi.ee 
