Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks
ümmargune kupar paljude väikeste piklike ja läikivate seemnetega. Taimed sisaldavad mürgiseid ühendeid (andromedotoksiin), mistõttu loomad neid ei söö ja inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.)Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia Sierra Nevada mäestikust), kaks liiki tsirkumpolaarse levikuga. On head pinnakattetaimed,
annaabi.ee 
