Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning
juures sügavtõmbarnine on veel võimalik, Kmax=D/d. Tõmbeteguri Kmax suurust mõjutab tõmbeteimil voolavuspiiri ja tõmbetugevuse suhe ÕT/ÕB, samuti suhteline ahenemine \i. Mida väiksem on suhe OT/ÖB ja suurem on plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax. Mõju avaldab ka tooriku pinna olek (pinnakaredus, koostis, sisepinged x jne.) ning tõmmatava detaili paksuse suhe läbimõõtu saa» s/di, mille suurenedes stantsitavus üldiselt paraneb. Lõiketöödeldavuse määrab sõltuvus lõikekiiruse v ja lõikeinstrumendi püsivusaja Tp vahel. Uuritavat ja etalonmaterjali teimitakse täpselt ühesugustes tingimustes. Keevitatavuse masinteimid on standardiseeritud Katsemasinas koormatakse keevisõmblusega proovikeha kas painutamisega või tõmbamisega. Kasutatavad deformatsioonikiirused imiteerivad reaalseid deformatsioonikiirusi keevisõmbluse jahtumisel
rangetele ja vajalikele keskkonnanõudmistele. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1 Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2 Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3 Maksumust; 4 Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5 Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning
misel kasutatakse survetöötlust, peavad need tera- S275J2 N 1,4 Mn 275 -20 sed olema hästi deformeeritavad. S500 QL1 P 2 Ni 500 -40 Teraste hea deformeeritavuse (stantsitavuse) S690 QL1 P 1,5 Cr 690 -60 tagamiseks peab olema suhe Rp0.2/Rm piires 0,7 Mo 0,5...0,65 ja plastsus vähemalt 40%. Stantsitavus on 0,5 Cu seda halvem, mida suurem on terase C-sisaldus. 0,12 V 1) N – normaliseeritult, P – parendatult Räni tõstab voolavuspiiri, halvendades terase stan- 2) C-sisaldus 0,2% tsitavust
dades plastsust. Trafoterastes Teraste hea deformeeritavuse (stantsitavuse) kuni 4% tagamiseks peab olema suhe Rp0.2/Rm piires Mn 1,8 Tõstab terase tugevust ja 0,5...0,65 ja plastsus vähemalt 40%. Stantsitavus on kõvadust, suurendab läbi- seda halvem, mida suurem on terase C-sisaldus. karastuvust ning soodustab Räni tõstab voolavuspiiri, halvendades terase stan- austeniitstruktuuri teket. Kulu- tsitavust. Seetõttu kasutatakse C-terastest eelkõige
annaabi.ee 
