tom
Vaat nii!
STANKEVITS: (nagu puuga pähe saanud) Aga... kõik need
korrad, mis ma olen teie juures käinud, terve see
aasta, mis te olete meie koosolekutel käinud, pole
ma kordagi ei sõna ega zestiga rüvetanud meie
sõpruse puhast vaimset...
NATALIE: (kannatust kaotades) Seda on rohkem kui aasta!
(Väljub, jättes Stankevisi nõutuna maha, ja ilmub siis kohe tagasi.)
(taktikat muutes) Te... te olete olnud julm minu
sõbratari Ljubov Bakunina vastu!
STANKEVITS: Kuidas? Ma pole kunagi isegi...
NATALIE: Kas te ei näe, et te meeldite talle?
STANKEVITS: (huvitudes) Meeldin, tõesti?
(Natalie lahkub raevunult. Mihhail, kes siseneb, püüab teda kinni
pidada.)
MIHHAIL: Natalie...?
(Mihhail näeb Stankevitsit
annaabi.ee 
