Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb
lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu
saamiseks see organisatsioon ei ole loodud."
Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise majanduslikku
aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti toodetele, aga ka Euroopa Liidu
maade investeeringute mahu kasvu, nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise
moderniseerimisel ja standartiseerimisel. Ilmselt seepärast domineeris 1997. aasta suvel
liitmise majanduslik faktor tavakodaniku teadvuses julgeoleku-poliitilise kaalutluste
ees, nagu kinnitas EMOR-i telefoni-gallup.
6
Seejuures nähti lähenemises Euroopa Liidule ka lähenemist teistsugusele
majandus- ja kultuurikeskkonnale. Andra Neidemann rõhutas ka asjaolu, et ,,Euroopa