Eesti sotsiolektide seisund
kui mehed (Hudson 1996: 195). Samasugune sooline erinevus on leitud olevat juba laste
kõnes.
Lisaks sellele universaalile võib märkida ka mõningaid muid meeste ja naiste keelelisi
erinevusi:
- naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad
enam vanu keelelisi jooni (murdejooni, sotsiaalseid jooni);
- keskklassi naised tegutsevad normikeele poole suunduvate muutuste heaks, töölismehed
juhivad neid muutusi, mis viivad standardvariantidest eemale;
- sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma;
- vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad
keelelisi innovatsioone.
3.4. Keel ja vanus
Inimesed jagunevad vanuserühmadesse (lapsed-noored-keskealised-vanad-raugad). Vanus
seostub nii füüsiliste erinevustega kui ka erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega
inimeste vahel (üks asi, mis nt muutub on hääle omadused. Vananedes hääl madaldub,
muutub kileduse skaala jms