Eesti sotsiolektide seisund
hinnatavatele vormidele. Teiseks, naised on innovaatilisemad, võtavad kiiremini omaks
keelelisi uuendusi. Seetõttu, kui uuendus läheb prestiize vormiga vastuollu, võib mõnikord
olla naistel pretsiizivorme vähem, sest nad eelistavad uuendusi. Seega on see üldistus
kehtiv stabiilsete variaablite kohta (Labov). Kolmandaks: variaabel peab olema tundlik
sotsiaalse klassi suhtes. St kõrgemad klassid peavad kasutama standardvarianti enam kui
madalamad.
Kokku: igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile,
kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem
kui mehed (Hudson 1996: 195). Samasugune sooline erinevus on leitud olevat juba laste
kõnes.
Lisaks sellele universaalile võib märkida ka mõningaid muid meeste ja naiste keelelisi
erinevusi:
- naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad