Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud, kes kasutas kipsi sõelumiseks vibrolauda, mille peal oli sõel. Allpool toodud ka standardprotseduur. Standardprotseduur kipsi jahvatuspeenuse määramiseks: 1. Kips kuivatatakse 40 ± 2°C juures püsiva massini. 2. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g ± 5% ning asetatakse 200 µm sõelale. 3. Sõela hoitakse ühes käes kergelt kallutatult ning seda raputatakse horisontaalses suunas, lüües iga raputuse ajal sõela vastu teist kätt kiirusega umbes 125 korda minutis. Iga 25 liigutuse järel pööratakse sõela 90°. 4
Koosta antud loogiliste avaldiste tõeväärtustabelid: 3.a A AND (B OR C) 3.b (A = B) OR NOT(C AND A) 24. Leida antud avaldise väärtus: 25. (144/6.0-12)*(5/2.0) 26. 27. (((156-88)/17)>2) AND (1200/2=500) 28. NOT(TRUE AND (FALSE OR TRUE) AND FALSE) Programmeerimise algkursus 25 - 89 STANDARDPROTSEDUURID ANDMETE SISESTAMISEKS JA VÄLJASTAMISEKS. SISSEJUHATUS Kõigepealt üks uus mõiste - STANDARDPROTSEDUUR. Mis see veel on? Tegelikult ei midagi erilist. See on programmeerimiskeeles olev programmitükk, mis on kirjutatud keele loojate poolt ja alati kasutajale kättesaadav. Täpsemalt teeme protseduuridest ja funktsioonidest juttu hiljem ning siis õpime ka seda, kuidas neid ise kirjutada saab. Seni aga vaatleme neid ainult kasutamise poole pealt. Selleks, et tutvuda kõigi pakutavate standardprotseduuridega (ja standardfunktsioonidega), tuleb
suurem või võrdne kui | >= väiksem kui | < väiksem või võrdne kui | <= Keeles QBasic vaadeldakse tõeväärtust samuti kui täisarvu, kusjuures 0 tähistab väärtust 'väär' ja -1 väärtust 'tõene'. Selle peatüki materjalide peale on "Kodutöö nr. 3" 30 / 115 NELJAS TEEMA: standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. Sissejuhatus Kõigepealt üks uus mõiste - STANDARDPROTSEDUUR. Mis see veel on? Tegelikult ei midagi erilist. See on programmeerimiskeeles olev programmitükk, mis on kirjutatud keele loojate poolt ja alati kasutajale kättesaadav. Täpsemalt teeme protseduuridest ja funktsioonidest juttu hiljem ning siis õpime ka seda, kuidas neid ise kirjutada saab. Seni aga vaatleme neid ainult kasutamise poole pealt. Selleks, et tutvuda kõigi pakutavate standardprotseduuridega (ja standardfunktsioonidega), tuleb harilikult lugeda konkreetse keele
ikoonilatt Surfaces või siis käi- vitada rippmenüüst Draw valik Surfacesja selle alamvalik 3D Surfaces.... Need üheksa pinda Joonis 2. on järgmised (sulgudes tuuakse protseduuri nimetus): ristthukas (ai_box), kiil (ai_wedge), püramiid (ai_pyramid), koonus (ai_cone), sfäär e. kerapind (ai_sphere), kuppel (ai_dome), kauss või vaagen (ai_dish), toor e. rõngaspind (ai_torus) ja võrk (ai_mesh). Käivitada võib ka käsurealt esmalt käivitada standardprotseduur 3D ja seejärel juba konkreetse tüüp-pinna joonestamine, sisestades vastusena viibale Enter an option [Box/Cone/DIsh/DOme/Mesh/Pyramid/Sphere/Torus/Wedge]: ühe või kaks esitähte. "Lõhestamine" käsuga EXPLODE tekitab siin objektid 3DFACE. Risttahuka ai_box joonestamisel tuleb esmalt sisestada XY-tasandiga paralleelse alus- põhja üks tippudest ja seejärel risttahuka pikkus (positiivne, piki X-telge). Pikkuse võib anda arvuna või kahe punkti vahelise kaugusena
annaabi.ee 
