Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"standardolekuks" - 2 õppematerjali

standardolekuks on grafiit, fosfori standardolekuks on valge kristalne olek, väävlil rombiline kristalne olek Me saame rääkida protsesside, reaktsioonide standardsetest entalpiatest, saame rääkida ka ainete moodustamise standardsetest entalpiatest ΔH°f Standardsed entalpiad on toodud tabelites, arvutustes on tähtsal kohal Hessi seadus (vt. T. Tamme loengud ja harjutused) Kasutades tabelites toodud entalpiaid on võimalik arvutada soojusefekte n.ö. Ette, ilma, et ise eksperimente üldse teeks.
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
4
doc

Ideaalse gaasi olekuvõrrand

Olekufunktsioonide kombinatsioonid on samuti olekufunktsioonid Defineerime uue olekufunktsiooni entalpia H=U+pV Mis on entalpia füüsikaline mõte (konstantsel rõhul p=const)? Hp=U+pV Võrdleme seda termodünaamika esimese seadusega, mis kehtib ka konstantsel rõhul: U=Q-W Q=U+W. Siit on selge, et Qp=Hp Entalpia on olekufunktsioon, mille muut konstantsel rõhul on võrdne protsessi soojusefektiga. Standardolekute definitsioonid: · gaasiliste ainete standardolekuks on olek 1 atmosfäärilisel rõhul · vedelike või tahkete ainete standardolekuks on nende puhtad vedelikud või tahked ained · lahustunud aine standardolekuks on 1M kontsentratsioon Elemendi standardolekuks on olek (vorm), mis eksisteerib 1 atmosfäärilisel rõhul ja 25°C juures. CHNOPS Hapniku, lämmastiku, vesiniku standardolekuks on gaaside olekud. Süsiniku standardolekuks on grafiit, fosfori standardolekuks on valge kristalne olek, väävlil rombiline kristalne olek

Kategooriata → Üldloodusteadus
242 allalaadimist
Füüsika kordamisküsimuste vastused 1
8
docx

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? EI, sest mõlemas ühendis puuduvad suure elektronegatiivsusega elemendid (O, N, F) vesinikuaatom, mis võimaldaks vesiniksideme loomist. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Elektrostaatilise interaktsiooni puhul on meil standardolekuks kaks teineteisest lõpmata kaugel olevat laengut. Kahe teineteisest kaugusel r(m) asetseva laengu vahelise elektrostaatilise interaktsiooni energia U on võrdne energiaga, mis kulub või eraldub laengute viimisel lõpmatust kaugusest kaugusesse r. U= k D-1q1q2r -1 26. Kas Na + ja Cl -liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Kuna laengud on vastasmärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ning toimub tõmbumine. Negatiivne jõud viitab energia eraldumisele. 27

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun