Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
pakkusid looduslikku kaitset.
Põhitegevus künnipõllundus, põllutööriistad valmistati kivist ja puust (pronksist relvad).
Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi. Hobused. Jätkuvalt tähtis
jaht: metssead, põdrad, püüti kala.
Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka
Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi,
luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine.
Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle
külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool
Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal kaljujoonistel. Olid levinud laial alal Ibeeriast
35
Balkanini ja Itaaliast Skandinaaviani. Ilmselt neil üsna tähtis osa mingis laialtlevinud
kultuses.
Ehted: lisaks pronksehetele ka kuld. Ehtenõelad, sõrmused, ripatsid
annaabi.ee 
