Euroopa Liidu alused
õigusaktide sisu seletamine tihti keeruline rohkete muudatuste ja
tõlgendust muutva õiguspraktika tõttu. Võib öelda, et seadusandluse
harmoniseerimise abil teostatav majanduslik integratsioon toob endaga
kaasa paratamatu normdokumentide arvu kasvu kõikides
integratsiooniprotsessis osalevates riikides. Normdokumentide tulv ja
kasuism on EL-i integratsiooni paratamatud tagajärjed. Seda protsessi
pole suutnud pidurdada ka osa otsustusõiguse delegeerimine
standardiorganisatsioonidele. Teisalt on aga Euroopa Majanduspiirkonna
leping ja tema täiendused sundinud paljusid EL-i riike tõstma oma
seadusandluse tasetkõrgemale nivoole : seda eriti konkurentsi, riigivõimu
ja ettevõtluse ning finantsturgude regulatsiooni osas. Nii juhtus Rootsis ja
Soomes ning nii tõenäoliselt juhtub ka viimase liitumislaine 10 riigiga.
Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused
See, et EL-i liikmesriikide ametlikud keeled on võrdõiguslikud, leidis