Hiina võitluskunstid
Samuti olid põhjaosa
võitlejate löögid pikemad. Enamasti võitsid põhjaosa võitlejad.
Alates 1953.a. on Hiinas turniirid olnud rahvusliku iseloomuga. Võitlus pole aga lubatud ja
enamuses võib näha sooloesinemisi. 1959. aastaks töötas riiklik Kehakultuuri- ja
Spordikomisjon välja standardid viie wu-shu põhivormi jaoks:
1. changquan, mille all on kõik wushutüübid
2. mõõk
3. lai mõõk
4. oda
5. kaigas
Võistlejad peavad alguses esitama standardharjutusi ja siis vabalt valitud liigutusi. Alates
1950. aastate lõpust eksperimenteeritakse Pekingis võitlust kaitsevahenditega ja 1965. a. peeti
ka sellised võistlused. Sõjalistes operatsioonides on jätkatud traditsiooniliste wu-shu
elementidega. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012)
Aastal 1979, Riikliku Spordi- ja Kehalise Kultuuri Komitee andis ühele wushu asjatundjate
grupile ülesandeks koguda informatsiooni kõikide Hiina wushu stiilide kohta ja luua ,,Wushu