Konteinerveod
Samal ajal pöördub osa molekule uuesti vedelikku tagasi. See protsess kestab seni,
kuni saavutatakse aurumise ja veeldumise tasakaal, s.t. vedeliku pinnalt eraldub niisama
palju molekule, kui vedelikku tagasi pöördub. Vedeliku kohal asuvas ruumis on auru
jaotus ühesugune. Rõhku, mida avaldab vedeliku kohal asuv aur, nimetatakse vedeliku
auru tasakaalurõhuks ehk lihtsalt auru rõhuks. Nafta ja naftasaaduste aurumise
intensiivsust iseloomustatakse Reidi aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga,
mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse
valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse vette
temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu
tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8 °C. Mida suurem
on Reidi aururõhk, seda intensiivsemalt vedelik aurub. Aurumise tagajärjel tekib
naftasaaduste veol loomulik kadu.
7.3