Lõputu Kohvijoomine retsensioon.
vähemnähtavalt ollakse ikka isamaaliselt meelestatud. Kuid mitte väga varjatult.
Need püksid olid ikkagi päris kirjud. Aga ega eestlased pole siis papist tehtud, et
peaks varjama pidevalt. Julgeid väljaastumisi on minevikust küllalt võtta. Tõnu
Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist
tegelast mängima. Kuidagi oli ta teadlik, et tema on Stammgaustiga kuidagi
võrdväärne. Mis alal täpselt, selle üle võib spekuleerida.
Stammgausti kohta ei välja tuua midagi erilist peale selle, et ta oli kõigist
seal olijatest targeim ja rahulikeim. Ta suhtus külma närviga kõigesse, mille peale
tavalised kohvikukülastajad ja ettekandjad närveerima hakkasid. Aga miks ta
peakski erutuma asjade peale? Ta on ju igavik, aeg, vanim kõigist. Mitte miski ei
suudaks teda rööpast välja viia, sest arvatavsti ta juba teab, mis juhtub ja saab.
Isegi, kui ta ei teaks tulevikku, aimaks ta, mis teda ees ootab. Ajalugu kordab