vähe. Keelt püüaks luuletaja justkui üdini eestindada (rahvapärastada), samas kasutab puhast inglismanni. Kerge huumor ja semulikkus lööb järjekindlalt värelema, heites oma kutsuvad käed me kaela. Sestap võluvadki värsid algul puhtemotsionaalsel ja elamuslikul pinnal, et hiljem taastuda järelemõtliku heiastusena. Need luuletused on vormitud sonetid tõesti oma harduses ja samas pöörata tahtmistega. Oma loominguga võitleb Jürgen nii vormilise kui ka vaimse stambi vastu. Esialgu küll läbinähtavalt, seega populaarsena, aga mis edasi tuleb, näitab luuletaja saatus. Oleks (on küll paha poiss ja olemata asi) luulesõbralikum aeg, siis müüdaks "Sonetid" vähemalt tiraaiga 3000 4000 päris kiirelt läbi. Mingis mõttes pole Rooste esikteos sugugi moodne, hoolimata nimetatud intertekstuaalsusest pole siin postmodernsuse hõngugi, sest tekstide ehitamist või miksimist nagu Sven
LWD- light weight deflectometer, mõõdab deformatsiooni(inspector ja loadman), kaalupomm 5kg-20kg; FWD-5t kaalupommiga järelhaagis; HWD- 20 t kaalupomm, kasutatakse lennujaamades. Mis on pinnase optimaalne niiskus ja kuidas seda määratakse - veesisaldus standardsel Proctorteimil. Proctorteim on pinnase tihendamise metoodika, mis seisneb 152mm nõus pinnase tihendamises 450mmkõrguselt kukkuva 4,5kg raskuse haamriga, tihendus stambi otsa läbimõõt on 50mm. Tehes katseid erineva niiskusega saadakse mingi niiskussisaldus, mille puhul on saavutatav tihedus suurim. Sellist tihedust nimetatakse optimaalseks tiheduseks ja niiskust optimaalseks niiskuseks (W0). Niiskussisaldus, mille puhul pinnase tihedus on maksimaalne, määratakse proctorteimiga. Peenpinnaste jagunemine Möllpinnas: möll ja savimöll; Savipinnas: möllsavi ja savi.
Viirus paigutab oma koodi ketta viimasesse klastrisse (cluster). Süsteemi kõvakettal asetab viirus end eelnevalt kasutamata klastrisse. Seejärel kodeerib viirus õiged käivitusfailide viidad ja kopeerib need ketta kataloogi kasutamata osasse. Siis muudetakse õiged viidad nii, et need osutaksid viiruse koodile kõvakettal. Vaadates nakatunud kataloogi ei märka kasutaja mingit erinevust. Kõik käivitusfailid säilitavad oma esialgse suuruse ja kuupäeva/kellaaja stambi. Tegelikult ei muudeta originaalprogramme üldse. Kui kasutaja käivitab mõne programmi, siis käivitub viirus. Kasutades kodeeritud viitasid, mis sisaldasid programmi tegelikke viitasid laeb DIR II programmi, mille kasutaja kavatses käivitada. Üks põhilisi DIR II sümptomeid on see, et viirus on ka siis süsteemis, kui käivitatakse viirusvabalt kettalt. Kopeerides faile nakatunud kettalt on tulemuseks see, et failid ei kopeeru korralikult