Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
Niimoodi
sattus kirjanduse ka omaaegne politseiuurija Hillar Timusk, kes pidi selgitama, kas tegu on
luulega või mitte. Teksti kaitseks ilmus samuti artikleid, mis selle esteetilisust põhjendasid.
Näiteks K. Pruul 1996/7 Vikerkaares, kes leiab, et see parodeerib entsüklopeedialikke zanre.
Eesti Nõukogude Kirjanike Liit eksisteeris tegelikult kuni 1958. aastani, stalinistliku perioodi
vältel. Seega hakkab taolises pealkirjas tööle stalisnistliku perioodi kirjanduslik diskursus:
kuidas autoritesse suhtuti, mida hinnati jne. Sellega moodustab ta stalinistliku perioodi
paroodia-kriitika. Tolles perioodis solvati ja sõimati kirjanike poliitilisest ideoloogiast
lähtudes. Solvangutel polnud nende kirjandusliku loominguga midagi pistmist. Täpselt sama
võtet kasutab ka Kivisildnik oma nimekirja puhul. http://www.teataja.ee/et/kivisildnik.php
18. Triin Soometsa ja Elo Viidingu (Elo Vee) luule.