jäid paremal juhul alles vaid Tallinnas asuvate nõuetele ei vormi ega sisu poolest. Et selles oli keskkirjastuste osakonnad. Laiapõhjaline ning viljeletud kodanlikku teadust, oli asja sisuline paljude keskustega kultuurielu oli külg, vormiline viga seisnes aga selles, et Eesti nõukogulikule mentaliteedile ning Teaduste Akadeemia oli personaalaka deemia, stalinistlikele valitsemisvõtetele sügavalt vas autoriteetne akadeemikute kogu, aga mitte tunäidustatud. teadustöö tsentraalse administratiivse 1951. aastal sai Tartu juurde teisegi kõrg juhtimise, teadusele eraldatavate ressursside kooli Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) jaotamise ja teadlaste järele valvamise asutus. näol
Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera". Meedia: Eesti Raadio jätkas oma tegevust, ringhäälingut NSVL käsitles tähtsa ideoloogilise relvana. 1967. aastal loodi "Vikerraadio", hiljem veel "Stereoraadio". Saadete üldmaht 1985. aastal oli 35 tundi ööpäevas. Paljud kuulasid