Eesti NL okupatsiooni all 1944-1991
1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas
järsult parteilaste arv, mis siiski jäi 5-8 korda väiksemast teistest liidumaadest. Loodeti, et suure
sõja lõppedes on ka Nõukogude võim muutunud leebemaks, kuid okupatsioonivõimu taastamisega
algasid ka arreteerimised. 40. aastate lõpus toimus märgatav pööre stalinismi poole, mis oli tingitud
nii tugevnevast stalinismist NLis kui ka NL positsioonide tugevnemisest Eestis. Alanud
stalinismilainega kaasnes ka muulaste massiline vool Eestisse ning üha ägenev propaganda.
1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95%
elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased.
Stalinistlik venestuspoliitika hõlmas eriti kultuuri, loomeinimesed langesid rünnaku alla, kritiseeriti
haridussüsteemi ja hävitati õpikuid. 1946. teeb enesetapu Johannes Vares-Barbarus (võib olla ka
pol. mõrv).