Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma vanuseks 18 aastat. Tema iseloomustamiseks ütleb autor, et Batrian polnud vandeandja vaid vandetäitja. Teised tegelased: * Mereväeakadeemias õppimise ajal sai Batrian endale sõbra, kelle nimi oli Velagio Malevin. * Kaptenleitnant Serge Stajanovic, kes oli Batriani alluv ja kaasvang Alligaatoriarkaadias ning kaaspõgeneja. * Timukas * Doktor Eugén Ica, hageja kohtus, kes teatas Inimõiguste Komiteele Atlandi massimõrvast. * Kapteni esimene abi Nöel Löndorf. * Kohtunik, kaitsjad, Vatikani esindaja kohtus Tegelased, keda mainitakse romaanis, kuid käsitletud perioodil tegevuses otseselt ei osale: Nikolas Batriani naine Paetricia Batrian, kes oli olnud sõbra Velagio Malevini kihlatu. Lapsed Britta, Orest ja Phyl
Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Süüdlaseks toodi Batrian, kes arreteeriti koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning seda nad tegidki. Toimus järgmine kohtuistung ja ookeaniinimese leidjale pandi autasuks välja 10 miljardit krooni. Ookeaniinimene leiti ja temast filmitud video näidati kohtule