Aleksis Kivi
seoses "Kullervo" käsikirjaga 1860, ei suutnud majanduslikel põhjustel välismaale reisida ,
kuid Turgu tema reisid siiski ulatusid. Tema lugemus oli suur ja selle kaudu silmaring avar,
ulatudes kooli ja ülikooli kohustuslikest raamatutest palju laiemahaardelisemalt
maailmakirjandusse. Uurijatel ei ole täielikku ülevaadet sellest, mida Kivi luges, teada on, et
sinna kuulus kõike alates Heldini ja Corvini "Maailmaajaloost" keemilisi analüüse käsitlevate
teosteni, ajalehtedeni, Stagneliuse luuletusteni ja Shakespeare draamadeni, millest ta ka
teatavasti on mõjutusi saanud. Aleksis Kivi oli kolme kodukoha - Nurmijärve, Helsingi ja
Siuntio kasvandik. Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna.
Tuusula, Kivi ema koduküla, andis viimastel eluaastatel vaimuhaiguse all kannatanud
kirjanikule matmiskoha. Kui Aleksis Kivi 1872 aastal 31. detsembri öösel suri, oli ta 38
aastane, kirjanikuna püsib aga eatuna
annaabi.ee 
