Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Võimalik, et
meteoriidikraater on ka Simunas.
Valdav osa pinnavorme on kujunenud geoloogiliste
välisjõudude (mandrijää, tuule, vee ja raskusjõu) toimel, kusjuures eriti suur tähtsus on
viimasel mandrijäätumisel. Liustiku liikumise järgi eristatakse transgressiivseid (kujunenud
liustiku pealetungi ajal), statsionaarseid (kujunenud siis, kui liustik oli dünaamilises
tasakaalus), retsessiivseid (kujunenud siis, kui liustik taandus) ja stagnatsioonilisi pinnavorme
(kujunenud liikumatus jääs). Kujunemise koha järgi eristatakse liustiku serva taguseid
(näiteks voor), liustiku serva esiseid ehk frontaalseid (näiteks otsamoreen) ja liustikuväliseid
pinnavorme (näiteks glatsiofluviaalne delta), kujunemise viisi järgi kulutus- ehk
eksaratsioonivorme (näiteks kaljuvoor), kulutus-kuhje- ehk eksaratsioonilis-akumulatiivseid
(näiteks voor) ja kuhje- ehk akumulatsioonivorme (näiteks moreenitasandik). Eesti kõige