Põrgujutt
Ninna hakkas ka mingi
kummaline lõhn. Nagu segu piprast, põlenud puudest, suitsust ja vürtsidest.
Mulle räägiti, et seal on inimesed, kes on teinud suuremat kurja. Nad on kas
kedagi petnud või on varastanud teise vara ja raha.
Minnes edasi läks kõik õudsemaks. Ma tundsin palavust ja kuumust. Me
hakkasime jõudma sihtpunkti, sinna, kus möllavad tuleleegid. Eest leidsingi ma
põrgukatla. See kees ja haises täpselt nagu hernesupp memme tagasihoidlikul
stagnatsiooniaegsel pliidil. Kui ma olin jõudnud seal natuke ringi vaadata ilmus
ootamatult keegi ühe kõrge kivi otsa.
Ma ehmatasin tõsiselt. See oli Lucifer. Ta oli pikk, peas olid tal kaks suurt
punase-musta kirjut sarve. Lõua otsas oli näha leegitsev habe ja tema naer oli
kõrvulukustav ning hirmutav. Lucifer vaatas mind sellise himura pilguga nagu
tahaks mind järgmiseks hooajaks ,,Tantsud tähtedega" paariliseks. Ma tõmbusin
kohe Surmakuulutaja selja taha
annaabi.ee 
