Eesti mõisad
kõiki teise korruse kui peakorruse ruume. Vähemalt osa stukki on tsehhi (böömi) meistri Karl
Kalubka töö.
Majanduslikesse raskustesse sattunud Fersenid müüsid mõisa 1790tel aastatel Saku mõisa
omanikule Karl Friedrich von Rehbinderile. 1786. aastast sai mõis krahv Karl Friedrich von
Rehbinderi järgi uue nime Friedri. Alates 1852. aastast kuulus mõis von Ruckteschellidele,
kellelt ta aga üsna pea siirdus von Staelbornide aadliperekonna valdusse. Nende kätte jäi mõis
kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma
paistnud Johannes Hermile. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid mõisa peahoones mitmed
asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masina-traktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika
kontor, lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Alates
1995